adiskidetu, adiskide(tu), adiskidetzen
da-du ad. («Norekin»). Adiskide bihurtu, bereziki haserreturik edo etsaiturik zeudenak.
- adiskide
- adiskidego
- adiskidemendu
- adiskidetasun
- adiskidetsu
- adiskidetu, adiskide(tu), adiskidetzen
- adiskidetzaile
- adiskidetzako
- adiskidetze
- aditasun
- Aditi